Skuup, Carmen ja Gustav ehk teeme maitsemeelele pai!

Avastan siin mina vaikselt Tallinnat ja nagu ikka, olen ma üks hirmus näljane inimene! Vahepeal mõtlesingi oma eesnimi Helery muuta Hungry-ks. Kuna minu toitumise stiil on selline, et söön harva, aga korralikult, siis sööma minnes olen ma alati väga näljane. Aga see ei tähenda, et ma oleks nõus kõke sööma, eriti kuna mul on nüüd VÄGA tõsised eesmärgid! ( Sellest lähemalt järgmisel korral – aga vihjeks “Ühe euro eest bikiinivormi“)

Alustame minu hommikusöögist ja kuidas ma sain elus esimest korda ära proovida pošeeritud munad ja hollandi kastme.

Aitäh Carmen Cafe! Benedict hommikueine osutus minu valikuks tänu töötaja soovitusele – sink, pošeeritud munad, rukkileib, hollandi kaste. See oli erakordne elamus ja õpin sarnase asja ise ära, et saaksin kodus ka nautida.  “Rikkalik hommikusöögimenüü on saadaval kogu päeva jooksul.” See oli minu jaoks eriti oluline, kuna ma ei söö hommikust nii vara, kui ehk enamus. Aga ma erakordselt armastan hommikusöögiks mõeldud toite – munaaaad! Kogu see kooslus sobis omavahel ideaalselt kokku ja juba lihtsalt vaadata oli imeilus – need värvid! Sõbranna võttis Carmeni hommikusöögi – munapuder, praetud seened, peekon, grillitud tomat, rukkileib. Muidugi pidin ma tema asju ka proovima ja saan neidki kiita, eriti seeni.

Aga Benedict on siiski minu kindel lemmik!

No nii, aga korra siia vahele ka midagi patusemat. “Eksisin” ära Solarise Gustav Cafe-sse. Võtsin endale kohvi ja oma lemmiku maiuse – sefiirikorvikese! Ma ausalt ei räägiks sellest, kui see poleks olnud parim sefiirikorvike eal. Mõnusalt hapukas ja nii värske, täiesti sulas suus ja vaatasingi üks hetk pettunult, et juba otsas. Cappuccino oli ka omaette klass. Kvaliteet on ikkagi kvaliteet!

N O M M!

Mmmm…. kitsejuust @ Skuup 

Ja parima jätsin ma viimaseks! Seiklesin mina näljasena linnas ja mõtlesin, mida head kiirelt hamba alla saada. Alguses tõttasin sellest imelisest helesinisest mummulisest toidukaravanist mööda. Elu on vahel liiga kiire ja nii võib midagi suurepärast silmist lasta! Kuid õnneks kostus kõrvu nakatavalt rõõmus naer ja vaatasin uuesti tagasi. Seal oli Helena blogi Helena! Sellise positiivsuse peale tegin ma kannapöörde ja siirdusin koheselt sinna. Olen ammu tema blogi jälginud ja tore oli näha, et ka päriselus on temas see soojus ja sära olemas!

Skuup menüü on lühikene, aga mulle sobis see eriti hästi oma kiire elutempoga. Helena tuli sõbralikult soovitusi jagama ja rahustas mind ka kohe, et Spinacoladas spinati maitset tunda ei ole. Ma armastan spinati kasulikkust, aga selle maitsega ma sõbraks saanud pole. Tõesti, ei olnud grammikestki spinati maiku. Smuuti ise oli nii hea, et ära minnes pidin sõbrannale ka kaasa viima ühe. Millest ma jultunult teepeal paar lonksu võtsin… oma viga, et hilines! 😀 Lisaks smuutile võtsin ma ka kahese peedi-kitsekuustu võiku. Peet, kitsejuust, seenermänni seemned, rukola, peedi-pastinaagi pehmik. Kõik koos oli täiesti ideaalne ja tähtsaim, juustu oli ikka korralikult! Aga parim detail oli need seemned – sobisid ebareaalselt hästi! Minul sai kõht smuutist ja ühest võikust nii täis, et teise osa viisingi sõbrannale. Smuuti ja võiku said temagi poolt kiita – eks armastus käib kõhu kaudu, usun, et oleme nüüd friends for life! 😀

Aga üleüldiselt oli iga ampsu ja lonksuga lihtsalt tunda koostisosade kvaliteeti. Täiesti uskumatu siiamaani, millise erinevuse võivad pisiasjad teha. Nii toidus, kui üleüldiselt elus. Istud, naudid värsket õhku ja iga hetke. Ja vahepeal küsitakse imearmsalt ja rõõmsalt, et kuidas maitseb. Üks asi on neil täiesti tõene – “Küll aga võid kindel olla, et kõigis meie toitudes on üks salajane komponent, mida ei leia ka kõige paremini varustatud poodidest. Armastus.” – JAH, selles toidus oli armastust tunda! Armastusega valitud koostisosad, armastusega tehtud – selline emotsioonidega toit on haruldane! Harva saan öelda, et mujal on sama hea kui kodus, sest ma armastan oma kodu. Aga seal tõesti oli sama hea! Toit oli isegi parem… 🙁 Pean enda oskusi lihvima hakkama! Aitäh, kallis Skuup, imelise elamuse eest! 

Ja nagu ikka kombeks…

Helly sätib plakatit paika, motiveerib ka ennast käsile võtma! 😀

Suur aitäh Ole.ise-le meie imelise plakati eest!

2 comments

    • Maria on May 10, 2018 at 13:03
    • Reply

    Ma vihkan sind selle postituse eest! 😀

    1. Näljane jah? 😀

Leave a Reply

Your email address will not be published.