Ära vingu!

Tuldi kiitma, et maru ägedad postitused on, tänasin. Kena ju eksole. Ja siis kukuti seletama, et minusugune neiu arvatavasti seksib mitmeid kordi päevas ja, et vääääga lahe. Küsisin, et kas ta seda osa on lugenud, et ma olen haige ja, et mul on Multi Skleroos? Ja mis ma selle peale sain… et jah on lugenud, aga ta ei viitsi sellist vingumist kuulata ja tal enda elus ka piisavalt igasugu jamasi. See üks lause oli siis tema silmis juba vingumine… hoia suu kinni ja teeskle tervet? Teate ma olen seda teinud mingi 5aastat, ma arvan, et aitab ka?

Pildiotsingu enough gif tulemus

Seda varjata, et ma olen haige on igapäevaselt üpriski keeruline. Lisaks toob see mulle endale vaid jama, sest inimesed arvavad, et ma niisama ei soovi nendega suhelda vms. Enamasti ma ei räägi sellest põhjalikult, vaid lihtsalt ütlengi, et täna on halb olla, ei saa. Aga seda halb olla võib juhtuda suht tihti. Lähedased teavad juba, et kui ma tõesti ei taha minna, siis ma ütlengi, et ei taha. Kui mind aga huvitaks tegelikult aga halb on olla, siis ütlengi nii. Vanasti mõtlesin igasuguseid ettekäändeid välja, kui tegelikult tervis ei lubanud. Vanaisal on abi vaja, mehega on plaanid, sõbrannal kiire asi jne. Aga miks ma pean oma suu kinni hoidma, sest osade jaoks on see tüütu ving? Samamoodi on paljudele mu teised postitused liiga avameelsed, labased jne. Ei saa ju olla igaühe meele järgi.

Toon näite hiljutisest hommikust. Tavalised kohustused – kiisudele anda konservi, juua, uued krõbinad ja teha endale kohv. Lihtne eksole? Aga kui need veekausid käes tunduvad järsku tavalise paarisaja grammi asemel 5 kilostena… 10 kilostena… Kui see kohviaur tundub nagu oleksid Mordori laava sees. Kui see kiisude armas konservi küsimise mäuuuu tundub nagu vihaste kajakate parv kisamas. Ja terve see tavapärane 5 min askeldamisi võtab 15 ja terve aja mõtetes palvetad, et midagi maha ei ajaks või laiali, sest siis peab veel koristama ka ju. Silme ees kujutad ette juba kuidas krõbinad üle terve põranda laiali kukuvad, nagu klaaskuulikesed, nagu eelmisel korral. Täiesti tavaline lihtne hommik, kerged tegevused…

Pildiotsingu in hell gif funny tulemus

Ja siis peale toimetusi hoiad sajaga pöidlaid, et peale pissil käimist jõuaks voodisse pikali ka veel, sest siis oleks win! Kohv sai kenasti valmis küll… ja läks kappi, sest kätte ilmus plastikust tass veega hoopiski. Vedelik sisse ja ohutud nõud, kui on see raskem hommik. Kes see kilde koristada jaksaks? Lisaks on plastik ka kergem. Aitäh Maxima ilusate plastikust nõude eest! Sajaga promon! 😛 Ise ostan, ise maksan aga ikka promon! Aga head asja peab jagama.

Igatahes, see pole veel kõik! Kui sellisel hommikul keegi rääkida ka veel tahab… Sõnad on mul peas olemas. Aga samamoodi on mul peas olemas ilusad ideed ja mõtted maalidest, see ei tähenda, et ma need paberile kanda suudaks või inimesele sõnadega neist korrektse pildi maalida. Nagu konkreetselt oleks hammasrattad kinni kiilunud aga samas pea nagu töötab, aga midagi välja ei tule sealt. Mõtteid on rohkem, kui vaja aga nad on seal peas vangis. Ja kõige lihtsamadki küsimused tunduvad ülikeerulised.

“Kuna sa sööma lähed?” 

Pildiotsingu number gif funny tulemus

Igatahes on mul kõrini asjade varjamisest, et olla teiste meele järgi. Kui ei kõlba, suhtle ja ole teistega. Igaüks peaks oma aega sisustama nende inimestega, kes talle just nii meeldivad nagu nad on! Milleks hakata teist ümber kasvatama? Varsti panen paika ka postituse oma vigadest! Laon ette kõik, et äkki saan seda suhtlusringkonda veelgi väiksemaks teha. Praeguse postitusega tuleb ka kindel -1 vähemalt.

Lisaks ma leian, et ma vingun niigi hulga vähem, kui enamus minu tuttavatest. Ja lisaks on mul ka tõsisem põhjus seda teha, kui enamusel neist. Üldiselt ma vingumise alla aega ei raiska, sest mul on seda niigi vähe, aga no andke andeks, kui ma ikka vinguda tahan siis ma vot vingun! Täna vot pea käib ringi, käsi ja jalgu ei tunne korralikult, iiveldab veits, tasakaaluhäired on, helid on vahepeal maru valjult kuidagi, pea natuke valutab jne…. oot… aa eiii, see on mu tavaline päev, sorry. 😀 See on minu normaalne, mille üle ma EI vingu. Ja kui mul on väga halb olla, siis ma enamasti olengi lihtsalt omaette, omas mullis. Tihti lihtsalt voodis kiisudega pikutame ja mõne parima inimesega telefonis suhtlen, kui jaksan, veits. Ja kui on tiba parem, siis suudan ehk natukene magadagi!

Vot tak, sel korral tuli selline postitus! Blogimise eest meil palka ei maksta, mina kirjutan, mida mina tahan. Ja minuga suheldes ka muul ajal peab arvestama, et mina olen selline nagu mina olen! Ja mina lasen sinul olla ka selline nagu sina oled ja kui me ei klapi, siis on lihtsalt adjöö ja kõik on ilus edasi.

Vigade postituse spoiler:

 

Leave a Reply

Your email address will not be published.